Paronüümid

Paronüümid ehk sarnassõnad on kõlalt sarnased, sageli morfeemkoosseisu poolest osaliselt kattuvad sõnad, mis keeletarvitajal võivad segi minna.

Paronüümia on sõnade segav kõlaline sarnasus sisulise erinevuse korral.

alaline: pidevalt kestev, püsiv. Vastand: ajutine.; Alaline elukoht, elanik. Alaline valve (= püsivalve). On alalises rahahädas
alatine: alati või tihti esinev, korduv, sage.; Alatine külaline. Alatine tüütu kurtmine

edendama: edasi arendama, edasi viima, soodustama.; Ei edendata kultuuri
etendama: ette kandma, esitama; osa mängima.; Linnateater etendas “Tartuffe’i”. Ekspresident ei etenda poliitikas enam mingit osa

elunema: elanikuna asuma; Majas eluneb kuus perekonda.
elutsema: kiratsevalt elama, vegeteerima; elunema.; Paadialused elutsevad ilma hooleta ja tööta. Koger elutseb seisvas vees

enamik: suurem osa.; Enamik lapsi või laste enamik haigestus. Rong peatub enamikus jaamades. Enamikul juhtudel. Talu põllud on enamikus (= enamalt jaolt) liivased
enamus: arvuline ülekaal. Vastand: vähemus.; Parlamendi enamus. Klassis on poiste enamus, poisid on klassis enamuses. Enamusrahvus, -valitsus

enne: (ajaline).; Enne lõunat. Kus ta enne (= varem) oli? Enne (= esmalt) mõtle, siis ütle. Enne kui koju lähete, lõpetage töö. Annab tuletise ennemalt.
ennem: pigem.; Ennem surm kui niisugune elu. Annab tuletise ennemini.

ennetama: hrl millegi ärahoidmiseks kellestki või millestki enne, ette või mööda jõudma.; Selgitas põhjalikult oma seisukohti, et ennetada vastuväiteid
ennistama: restaureerima, endisse seisukorda seadma; juuras: uuesti kohale, ametisse vm õiguslikku olukorda seadma.; Ennistatud raekoda. Juhataja ennistati ametikohale

erakordne: haruldane, harukordne.; Neiu erakordne ilu
erakorraline: mittekorraline.; Erakorraline istungjärk. Riigis kehtestati erakorraline seisukord

eri: erinev; eraldi, omaette olev.; Piibelehel olid jalas eri (= erinevat) värvi sokid (üks üht, teine teist värvi). Me töötame eri tubades
eri-: (liitsõna esiosa) eriline, spetsiaalne.; Erijuhtum, -luba, -olukord
erinev: erisugune, isesugune, see, mis millestki erineb või lahkneb.; Jüri on teistest erinev. Aga: Prooviti mitmeid erinevaid meetodeid – Prooviti mitut meetodit

esindama: kellegi või millegi nimel, eest või volitusel esinema või tegutsema.; Esindab Eestit Euroopa Liidu juures
esitama: avaldama, väljendama; millegagi esinema; üle või sisse andma; ette panema.; Esitas oma väited. Koor esitas kaks rahvalaulu. Esitage avaldus ülikooli astumiseks. Esitatud kandidaadid
esitlema: <kellele keda või mida> tutvustama.; Lubage teile esitleda oma sõpra

esildis: (kirjalik) ettepanek.; Tegi esildise kultuurikomisjonile
esindus: esindajad (rühm inimesi või asutus).; Kuue riigi võrkpalliesindused. Diplomaatiline esindus
esitus: esitamine; esituslaad.; Laul kõlas esimest korda kammerkoori esituses. Pillimees varieerib esitust
esitlus: esitlemine, tutvustamine, presentatsioon.; Koguteose esitlus

hüve: hea külg, paremus; heaolu, kasu.; Nautis maaelu hüvesid. Maised hüved. Rahva hüveks
hüvis: aineline vara; mingi tarbe rahuldamiseks tööga loodud produkt.; Tsiviliseeritud inimesele tarvilike hüviste tootmine.
hüvitus: kahju tasumine, kompenseerimine, heakstegemine.; Sai kahju hüvituseks natuke raha
hüvitis: kahjutasu, kompensatsioon. Rahaline, aineline, moraalne hüvitis.; Nõudis kahju eest hüvitist

ja: on sidesõna
jaa = jah: on rõhumäärsõnad (jaatussõnad).; Ütle ei või jaa

juhend: eeskiri, reeglite või õpetuste kogu.; Ameti-, töö-, võistlusjuhend
juhis: reegel.; Arvutus-, käitumis-, õigekirjutusjuhis

juht: (juhu) sama mis juhtum.; Nimetavas käändes sageli parem juhtum: käesolev juht, parem käesolev juhtum.; Mis juhul, millisel juhul. Paremal, halvemal, vastasel, äärmisel juhul. Igal juhul, igaks juhuks. Erand-, üksikjuhtudel
juhtum: esinemisfakt, üksiksündmus, puhk, kord.; Erand-, surma-, vahe-, õnnetus-, üksikjuhtum
juhus: ettearvamatu sündmus, olukord või võimalus.; Kasutab juhust

järel: Suve järel tuleb sügis. Käib mu järel nagu vari. Käis palga järel. Sada krooni on järel
järele: Asusin järjekorda teiste järele. Läksin palga järele. Suur nõudmine raamatute järele. Järele jäänud toit. Annab, jätab, mõtleb, teeb, uurib, vaatab järele. Järelevaatus, -valve, -pärimine
järgi: põhjal, alusel.; Seaduse, reeglite, uue korra järgi

järgmiselt: järgmisel viisil.; Tulud jaotati järgmiselt: …
järgnevalt: (järjekorras) edasi.; Järgnevalt õpime ära polkasammu

jäte: (kasutuskõlbmatu) jäänus.; Toidujätted
jääk: üle- või järelejäänud osa.; Jääk 150 krooni (nt hoiuraamatus). 27 : 5 = 5, jääk 2
jäänuk: bioloogias ja geoloogias: relikt, endisajast säilinu.; Jäänukloom, -taim, -järv
jäänus: järelejäänu, säilinu.; Taimede jäänused = taimejäänused. Kindluse jäänused. Maised jäänused (= surnukeha)
jäätmed: (ains jääde) ülejäänu, mis on otseseks ülesandeks kõlbmatu, kuid toormeks kõlblik, nt vanapaber, -metall.; Puidu-, toidu-, tootmisjäätmed. Jäätmetöötlus

kaasuma: <millele> juurde tulema, lisanduma.; Juba kuid kestnud näljahädale kaasus nüüd veel katk
kaasnema: <millega> kaasas käima või olema, koos esinema.; Õigusega kaasnevad kohustused

kaevand: maasse kaevatud süvend; arheoloogilistel kaevamistel korraga läbikaevatav tervikala; botaanikas: kahjurikäik taimes
kaevik: kaitsekraav, kraavitaoline muldehitis; ajutine kraavitaoline süvend.; Eesliini kaevikud. Vundamendi kaevik
kaevis: väljakaevatud ese; mäenduses: kaevandatud maavara

kestus: vältus, ajaline pikkus.; Lennu kestus
kestvus: edasikestmine; vastupidavus, püsivus.; Tegevuse kestvus või lõpetatus. Järjekestvus. Paekivi kestvus

kleebik: kleeppilt, -märk, -sedel. Segaduse hoiaks ära argikeeles levinud sõna “kleeps” kasutamine.; Auto-, kohvrikleebik (või: -kleeps). Baarisein kirendas kleebikutest (või: kleepsudest)
kleebis: trükisesse kleebitud vaheleht pildi, joonise vm-ga.; Koguteosesse tuleb kleebisel Vooremaa kaart

kohaldama: täpselt kohakuti paigutama; juuras: (konkreetsel juhul) rakendama.; Kohaldatud pinnad. Selles asjas tuleb kohaldada 15. paragrahvi
kohandama: <mida millega või millele, mida milleks> kohaseks tegema.; Kohandab end ümbrusega. Töö kohandati uutele nõuetele. Inimeste veoks kohandatud veoauto

käsitama: aru saama, mõistma; tarvitama, rakendama.; Kuidas nähtut käsitada? Kunstnik käsitab meisterlikult värve
käsitlema: (vaimselt) tegelema (millega), arutama (mida).; Küsimust, teemat käsitlema
käsitsema: käte abil kasutama, nt masinat, tööriista.; Poiss käsitseb osavalt kirvest

loendama: ära lugema, arvu kindlaks tegema.; Loendas saarel luiki. Loendamatu hulk
loetlema: ükshaaval nimetades üles lugema.; Loetlege Marie Underi luulekogud

lähetus: komandeering.; Käis lähetusel Peterburi tehases. Rudolf Tobiase “Joonase lähetamine” õige pealkiri on “Joona läkitus”
läkitus: kiri, pöördumine vms.; Presidendi läkitus rahvale

maks: (maksu) kohustuslik riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuv rahasumma.; Aktsiisi-, käibe-, maa-, tulumaks. Maksumaksja
makse: (III vältes makse) millegi eest väljamakstav rahasumma.; Arvega ja sularahas maksed

märge: (märkme) napp ülestähendus, notiits.; Päeviku-, reisimärkmed
märge: (märke) üks dokumendirekvisiite.; Kinnitus-, kooskõlastus-, saabumismärge
märgend: liigile osutav lühend, eeskätt sõnastikus.; Stiili-, erialamärgend
märkus: lühike (kirjalik või suuline) arvamusavaldus; nõrk noomitus; lisandus millelegi, lühike selgitus.; Järelmärkus, allmärkus ehk joonealune märkus

määrama: ette kirjutama; kindlaks tegema, välja selgitama; ette nähtud olema.; Seadus määrab, et … Määras tähtede järgi ilmakaared. Need sõnad polnud määratud sinule.
määratlema: defineerima.; Täpselt määratletud mõiste

omandama: (omandiks) saama, endale saama; õppima, saavutama.; Omandas pärimise teel maja. Omandab vilumusi
omastama: omaks tegema; (omavoliliselt) endale võtma.; Taim omastab mullast mineraalaineid. Omastas pettusega suure rahasumma
omistama: <kellele mida> omaks või kuuluvaks pidama. Mitte kasutada tähenduses “andma”, “määrama”: mitte omistati, vaid anti auhind, autasu, teaduskraad, tiitel; Tulele on omistatud maagilist mõju.

otsak: otstükk, otsmine osa.; Vooliku, puuri otsak
otsik: otsimisseade, otsija.; Miiniotsija = miiniotsik

otsus: seisukoht; liik õigusakte.; Jõudsin otsusele, et ei sõida. Valitsuse otsus, kohtuotsus
otsustus: otsustamine; loogikas: üks mõtlemisvorme.; Maitseotsustus (= maitse järgi otsustamine). Kahest üksteisele vastukäivast otsustusest peab üks olema väär

pitsat: pitseri löömise vahend.; Pitsatit hoitakse raudkapis
pitser: pitsatijälg.; Dokumendil on rahandusministeeriumi pitser

retsept: arstitäht; segu koostise ja valmistamise kirjeldus.; Arst kirjutas retsepti. Joogi-, toiduretsept
retseptuur: farmakoloogias: ravimite valmistamine ja väljastamine retseptide järgi; vastav õpetus

seade: (seade) seadmine; see, mis on seatud.; Sihi-, sisse-, ülesseade. Hääle-, orkestri-, lilleseade
seade: (seadme) omavahel hendatud seadiste või plokkide kogum.; Elektri-, kliima-, kütteseade
seadis: konstruktsioonilt terviklik, kuid iseseisvalt mittekasutatav seadme, masina või aparaadi osa.; Pooljuhtseadis
seadeldis: mehhanism, masinavärk, kaadervärk (ei ole termin)

side: (side) ühenduse pidamise viis.; Peab sidet, lõi side. Otse-, tagasi-, kaug-, silm-, post-, telefon-, elekterside
side: (sideme) sidumisvahend; suhe.; Kaela-, sääre-, marliside. Sõlmib sidemeid (= loob suhteid). Vere-, sugulus-, armu-, salasidemed

teadis: vastus päringule (infonduses, raamatukogunduses).; Biblio-, teema-, patenditeadis
teatis: dokumentide põhjal antav asutuse kirjalik tõend.; Vallavalitsuse teatis. Makse-, tulumaksu-, arhiiviteatis

tunnistama: omaks või õigeks võtma; <mida milleks> millelegi hinnangut andma; juuras: kohtuasjas asjasse puutuvate faktide kohta ütlusi andma.; On tunnistanud oma vigu. Tunnistas käsikirja vastuvõetavaks. Luba tunnistati kehtetuks
tunnustama: kehtivaks või õigeks pidama.; On tunnustanud Eesti iseseisvust

tõendama: tõesust, tõepära või tõele vastavust kinnitama; juuras: (suulisi või kirjalikke) tõendeid esitama.; Isikut tõendav dokument. Tõendas kohtus, et nägi kahtlusalust sündmuskohal
tõestama: tõeseks, õigeks tunnistama; väite tõesust kindlaks tegema.; Notariaalselt tõestatud ärakiri. Tõestamata hüpotees

tühe: (~ tühemik) õõs, orv, õõnsus; lohk looma kerel puusa lähedal.; Akna-, ukse-, müüritühe(mik). Pliidi ja seina vaheline tühe(mik)
tühik (~ tühimik): tühi koht, lünk, kavern

vahel: mõnikord.; Tule mind vahel vaatama
vahest: võib-olla.; Tüdruk on vahest ära eksinud
vast: alles, nüüdsama.; Vastsündinud laps. Vastvalminud maja. Oled sina vast imelik!

viimane: praegu viimasena esinev.; Viimased koolitunnid
viimne: absoluutselt viimane.; Viimne tund on kätte jõudnud. Viimsel teekonnal

väärikas: auväärne, soliidne, kombekas. Vastand: vääritu
vääriline: midagi vääriv, väärt olev, väärtusele vastav.; Poeg püüdis olla oma isa vääriline

õhkama: (õhata) ohkama; (millestki) välja kiirgama.; Tüdruk õhkab poisi järele. Ahi õhkab kuumust
õhkima: (õhkida) õhku laskma.; Sild on õhitud

õieti: õigupoolest.; Tüli algas õieti tühjast asjast
õigesti: veatult, eksimatult. Vastand: vääralt.; Lahendas ülesande õigesti

ühik: = mõõtühik, s.o suurus, millega mõõdetakse teisi sama liiki suurusi.; Aja-, pikkus-, takistusühik
üksus: üksik asi või olend teiste omasuguste seas või mingi terviku iseseisev osa.; Väe-, luure-, piirikaitse-, tuletõrje-, sideüksus. Haldusüksus. Säilitusüksus (arhiivis)

Taimar Teetlok, 2005
Allikas: Eesti keele käsiraamat