Jagaksin viiteid artiklitele, mis on mulle endale silma jäänud:

• Good design is invisible: an interview with iA’s Oliver Reichenstein
  24. juuli 2012
• So, is good design invisible, or not?
  29. juuli 2012
• The best interface is no interface
  29. august 2012
• An interface should get out of the way, except when it shouldn’t
  8. veebruar 2013
• No to NoUI
  13. märts 2013
• The No UI debate is rubbish
  13. märts 2013
• The Cloud is Heavy and Design Isn’t Invisible
  13. märts 2013
• NoUI, YesUI, and appropriate visbility
  14. märts 2013
• Learning to See
  19. märts 2013; üldse disainist ja disainimisest

(Pixel.ee postituste küljekommentaarides on ruumi kõigest 140 tähemärgi jagu, sellest tingituna vastangi pikemalt oma blogis.)

Tegin mobiilse veebiäpi, mis jäljendab täringu heitmist:
http://taimar.ee/dice/

Tehnilised eeldused

Mu soov oli saada täringuäpp võimalikult hästi tööle Safariga viimase iOS all (hetkel 6.1). Põhjus lihtne: mu enda telefon jooksutab iOS’i, pealegi on võetud eesmärke selle platvormiga ka reaalne saavutada. :)

Teine soov oli kasutada nn moodsaid veebitehnoloogiaid nagu CSS3 animatsioonid (parema jõudluse saavutamiseks) ja HTML5 ApplicationCache liides (rakenduse offline kasutamiseks). Pilte tahtsin põhimõtteliselt vältida ning lahendada kogu visuaali ainult CSS’i ja tekstiga.

JavaScript

Esimese hooga panin rakendusele külge jQuery library, ilmselt harjumusest tavaliste veebide ja suuremate rakenduste arendamisel. Selle vahetasin kiirelt kergekaalulisema Zepto.js vastu, mis on mõeldud modernsetele brauseritele ning kasutab sarnast API’t nagu jQuery. Peagi sain aru, et vajan JavaScripti minimaalselt ning mistahes valmis-library on selgelt overkill ja rohkem piirab kui on abiks. Kõik vajalik sai lõpuks tehtud puhta vanilla JavaScriptiga.

JS annab täringule tema klikkimise peale klassinime, mis algatab CSS animatsiooni. Seejärel valib JS juhusliku numbri vahemikust 1–6, genereerib juhusliku HEX värvikoodi ning omistab need täringule. Järgmisel klikil toimub kõik uuesti.

Numbrite arvutamine sõltub animationend event’ist ega tööta IE9 või vanemaga (sh Windows Phone 7.x).

Numbri ja värvi sisestamine toimub window.setTimeout() abil ajalise viite kaudu, mis on pool CSS3 animatsiooni pikkusest. See ajab küll asja ära, kuid ideaalis tahaksin window.setTimeout() eemaldada ja püüda keyframe-event’i positsioonil 50%. Sellist võimalust pole brauseritootjad CSS3 animatsioonide toe arendamisel (veel?) realiseerinud. Vähemasti on hea märk, et ettepanek ootab lahendit WebKit Bugzilla’s: #61208. Loe huvi korral lähemalt: Keyframe events for CSS3 Animations.

Juhuslike värvikoodide genereerimisest JavaScriptiga soovitan lugeda aastatetagusest postitusest, autoriks Paul Irish. Kusjuures… tegelik tarkus ja paremad koodijupid peituvad kommentaarides.

Numbrid ja DicePips font

Algselt olid täringumummude asemel tavalised numbrid ühest kuueni, aga et see kahemõõtmeline ruut rohkem täring tunduks, plaanisin kasutada füüsilisele täringule iseloomulikke mummukesi. Nagu eespool juba ütlesin, oli piltide kasutamine… pildilt väljas. 6 × tavalise + “retina”  pildiversioonide treimine ei ahvatlenud kuidagi, pealegi oleks need pildid ilusad vaid device-pixel-ratio väärtuste 1 ja 2, mitte vahepealsete ja/või suuremate murd- või täisarvude korral. Tahtsin midagi tulevikukindlamat.

Kujundasin selletarvis päris oma Dice Pips fondi (soovi korral tõmba endalegi: DicePips.otf) ning konverteerisin ta Font Squirrel Webfont Generator abil WOFF ja TTF formaatidesse. Seega on endiselt kasutusel numbrid 1–6, aga neid näeb täringumummude kujul. Lisasin ka “black star” (U+2605) tähemärgi, mida näidatakse täringul pärast lehe laadimist.

Fondikujundamine oli huvitav protsess ja kogemus. Proovisin mitmeid programme nii Windowsi kui Mac OS jaoks, enamus neist olid kohutava kasutajaliidese ja -mugavusega. Üks eristus selgelt – suurepärane Glyphs.

Glyphs’ smart and simple approach helps you draw new typefaces, modify existing fonts, and sculpt your letterforms hassle-free.

Täpselt nii oligi. (Kui välja arvata bugi, mis ei lubanud “uni2605” tähemärki sisestada. Programmi uuendamine aitas.)

Brauserid

Rakendus töötab ka mujal, st mitte ainult ainult mobiilis ega puutetundliku ekraaniga, kuid mulle üllatuslikult saavutab visuaalselt kõige korrektsema ja sujuvama tulemuse just Safari for iOS, sh kõigist desktop-brauseritest paremini.

Iseärasused mobiilsetes brauserites:

• iOS 6.1, Safari
  Kõik töötab laitmatult.
• iOS 6.1, Chrome
  Nüüd, kui CSS filtrid said toe, töötab kõik nii nagu vaja.
• Android 4.1, vaikimisi brauser
  CSS filtrite tugi puudub ja täring ei muutu eemale veeremisel uduseks. Muu töötab hästi.
• Android 4.1, Chrome
  CSS filtrite tugi on küll olemas, aga animatsioon toimib koos blur() filtriga väga aeglaselt ja katkendlikult, on pea kasutamatu. Ilma filtrita on kiire.

…ja desktop-brauserites:

• IE 10
  CSS filtrite tugi puudub ja täring ei muutu eemale veeremisel uduseks. Animatsioonid ja renderdus on väga kõrge kvaliteediga.
• Safari 6
  CSS filtrite tugi on olemas ja kõik toimib hästi, kuid igal täringu animeerimisel jääb maha visuaalset prügi. -webkit-backface-visibility: hidden; lisamine aitab ega näi kõrvalmõjusid omavat.
• Firefox 20
  CSS filtrite tugi puudub ja täring ei muutu eemale veeremisel uduseks. Muu töötab hästi.
• Chrome 25
  CSS filtrite tugi on olemas, aga kvaliteet visuaalselt nii kehv, et eelistan ilma. Teksti- ja ümarate nurkade rendus samuti üks kehvemaid.

Tegemist on küll pisikese ja lihtsa lahendusega, aga näitab sellest hoolimata, et brauseritootjatel on uute (ja mitte nii väga uute) tehnoloogiate kasutuselevõtmisel veel pikk tee minna ja palju nurki maha lihvida.

iOS webapp

Täringuleht on iOS veebirakenduse toega. Tema saab salvestada otse home screen’ile, avada full screen ja ilma brauseri tööriistaribadeta ning kasutada offline.

Web design is in bad shape.

The exponential rise of inventories coupled to fragile economic conditions have pushed ad agencies to ask more (space) for less money. And, for the creativity, the encephalogram remains desperately flat.

The result is a appalling when you try to isolate content directly related to the news. In the series of screenshots below, I selected the first scrolls of pages as they render on my laptop’s 15” display. Then, I overlaid a red mask on everything but the news contents: ads, all sorts of promotions, large white spaces, headers and sections lists are all hidden away.

Ta teeb hetkeolukorra puust-ja-punaseks ning visualiseerib, kui käest on online-reklaamindus läinud… Siiski, lõpetab positiivse noodiga ja arvab, et tänu mobiilse Interneti kiirele tõusule ei kesta selline koledus kaua. Eks ole näha…

Tegin sarnase katse Eesti online-väljaande avalehtede ja sisulehtedega. Punase maski asemel kasutasin sinakat, see eristub Eesti ajalehtede sagedasest punasest brändikeelest paremini. Igale screenshotile lisasin horisontaalse joone, mis märgib 500 px foldi asukohta. Google Browser Size järgi näeb 90% külastajaist ilma lehte kerimata just ~500 px kõrgust ala ja saab sellelt esmamulje.

Olukord ei erine: tegelikku sisu (lugemata selle alla lehe navigatsiooni jm toetavat) pole esimese foldi sees vahel nähagi.

Delfi

Eesti Päevaleht

Postimees

Õhtuleht

Äripäev

Tasub meenutada, et Nokia ja Microsoft on partnerid – valis ju Nokia just Windows Phone tee. Kui koostöö sujub ja ühine rütm leitakse, näen ma selles liidus tohutut potentsiaali.

Patterns of Human Interaction

8 traits of great Metro style apps

Väljas on kaks uut veebiteenust, mille ühiseks nimetajaks on suured fotod. Üks viib pildifailide mahu kordades alla, ilma tajutava kvaliteedikaota (töötab nagu reklaamitud, ausalt). Teine pakub fotodele veebikodu, lihtsalt ja ilusalt. Need on JPEGmini ja Pixtape.

JPEGmini

JPEGmini is a photo optimization technology that reduces the file size of photos by up to 5×, while preserving the resolution and quality of the original photos.

Nad ei liialda – vastupidi. JPEGmini tehnoloogia suudab failimahtu ka üle 5 korra vähendada. Kogesin seda paari täiesti tavalise ~3 Mpx failiga, samuti on JPEGmini avalehel taolisi näiteid. Aga… alati hüüab veebifailide optimeerimise peale keegi: “Keda huvitavad väiksemad failid? Kõigil on ju kiire püsiühendus!”

JPEGmini meeskond põhjendab:

• Tasulistes (mahupiirangutega) veebialbumites saab sama hinna eest rohkem fotosid hoida. (Näis, millise hinnaplaaniga Pixtape välja tuleb, tõenäoliselt annab võita sealgi.)
• Oluliselt vähenevad veebiliikluse ja ladustamise mahud, ühtlasi tasud.
• E-postiga saab korraga rohkem fotosid saata.
• Parem kasutajakogemus: lühemad laadimisajad ja kiiremad veebilehed. (Eriti oluline mobiilsete seadmete puhul.)

Hetkel on teenus ainult veebis, ootan väga JPEGmini API’t või sama tehnoloogiat mingil allalaaditaval kujul. Lootust antakse.

Pixtape

Pixtape is a simple home to the latest, greatest, most beautiful photos you’ve ever taken. Share them with your family or brag about them to your friends. Or just keep them to yourself and secretly admire.

Pixtape on Eesti asi ja mulle meeldib, et Pixtape märkab ka teisi häid Eesti asju. Lehe font on läbivalt Arvo, autoriks Anton Koovit.

Olen Pixtape’i beetagrupis, mu lühike proovialbum “Barcelona” näeb seal hea välja küll. NB! Ava brauser full-screen’is ja liigu fotolt-fotole ← ja → klahvidega – nii saad ebaolulisest lahti ja tulemus on kõige efektsem.

Linke koguneb vestlusesse palju, töö ajal pole võimalik nendesse alati süüvida. Tihtipeale tahaks seda teha hiljem – kasvõi mitme päeva või nädala pärast – ent selleks ajaks on viited üha lisanduva teksti vahele ära kadunud ja midagi konkreetset üles leida on tülikas.

Üks “trikk” on lahtiolevas aknas Ctrl + F vajutada ja püüda “http” järgi õiget viidet leida. Selline aadressilt-aadressile hüppamine ajab küll enamasti asja ära, aga pole kaugeltki mugav (eriti kui linke on palju ja otsitavast suurt midagi ei mäleta).

Töökaaslasel tekkis mõte kuskil linkide koondvaadet näidata. Olin skeptiline, kujutasin lahendusena ette pigem ridade märgistamist lemmikuks: iga teate ees/järel paikneb täheke, mida saab sisse-välja lülitada (sarnaselt Gmaili, Google Readeri või Twitteri kirjetele). See funktsionaalsus võimaldaks märgistada suvalist rida ehk ka muud infot peale linkide. Iga vestluse sees saaks näidata ainult lemmikuks lisatud teateid või alternatiivina tekitada koondvaate, kuhu jõuavad lemmikud minu kõikidest vestlustest.

Mida rohkem ma enda ideele mõtlen, seda enam tundub ta töötavat ainult ideaalses maailmas. Päris elus ei ole aega, viitsimist ega võimalust ridu märgistada ja päeva lõpuks pole funktsionaalsusest tolku. Vaja on lahendust, mis töötaks automaatselt, ilma et kasutaja peaks sisu toimetama.

Seega – ehk aitab filtreerimine? Panin senise Skype’i akna ja kasutatavate UI elementide põhjal kokku kavandi, mis demob logi kitsendamise valikuid:

…ja sama asi nn koondlinkidega, et kasutajaliides saaks puhtam:

Filtris on kolm valikut: kogu vestlus, linkidega teated ja failid. Logi sisu esitamise kohta ma näiteid ei teinud, aga kindlasti tuleks mõelda, kuidas filtreeritud sisu puhul ümbritsevat näha. Link või fail üksi ei pruugi kontekstist väljarebituna midagi öelda, vaja oleks vestlust kõrvale näha. Võib-olla saab filtreeritud linkide või failide vaates kontekst olla vaikimisi peidetud ja kasutaja poolt blokiti avatav? Kindlasti on muidki võimalusi…

Huvitav oleks kuulda, kui oluliseks peavad teised Skype’i kasutajad kirjeldatud funktsionaalsust, samuti mõtteid kasutajaliideses esitamise kohta. Minu pakutu on kõigest üks võimalus, pealegi poolik.

Mulle meeldib üks väiksematsorti omadus Google+ juures – ta kasutab oluliselt suuremat sisuteksti kui Facebook ja on seetõttu hästi loetav nii ekraanile lähedalt kui natuke kaugemalt. Google+ valik on (standardfontidega Windowsis) õhuline 13px Arial, Facebookil aga kribu ja kokkusurutud 11px Tahoma. Võrdle ise.

Postitus Facebookis:

…ja sama postitus Google+’is:

Nädala alguses näitas Microsoft maailmale Internet Explorer 10 esimest eelvaadet (Platform Preview) ja avaldas IE blogis tutvustava postituse. See kirjutis on pannud paljud tagajalgadele tõusma ja sõna võtma.

Mis õigupoolest juhtus? Ümber jutustama ei hakka, las teised räägivad:

• Day 102 – “Native” HTML5
• Microsoft’s “Native HTML5″ nonsense
• Microsoft breaks own world record for IE nonsense
• Translation From MS-Speak to English of Selected Portions of Dean Hachamovitch’s “Native HTML5″ announcement

Võib-olla parima vastuse Microsofti turundusjamale on andnud Firefoxi arendusmeeskond bugi 649408 ning arewefastyet.com, areweprettyyet.com ja canweshipyet.com stiilis mõõdiklehe arewenativeyet.com loomisega.

I’m pretty sure Firefox 5 has “complete native html5″ support. We should resolve this as fixed and be sure to let the world know we beat Microsoft to shipping *complete* native html5.

Asa Dotzler, Mozilla

Pildilt paistab, et IE9 puhul pole vahet, kas raadiuseks on 1, 2 või 3px – tulemus on kõigi kolme puhul täpselt sama: ebaootuspärane ja kohutav. Kahetsusväärne, et Microsoft nii madalat kvaliteeti toodangusse laseb. Huvitav on aga see, et ilma border’ita elemendi puhul jääb (ainult) taustavärvi poolt joonistatav raadius ilus. Hea seegi. :)

Mõlemad Webkiti brauserid, Chrome ja Safari, ei saa hästi hakkama 2px raadiusega. Nende renderdus on pisut sakilisem kui Firefoxi, Opera või Photoshopi oma, aga oluliselt etem IE9 tulemusest.

Firefox ja Opera näitavad väga kvaliteetset tulemust: nad joonistavad ilusa sujuvalt ümara nurga ja seda kõigi testitavate raadiuste puhul. Kriitikaks pole põhjust, tublid!

Minevik kordub

Internet Explorer on brauser, mis suudab olenemata versioonist ikka ja jälle millegi halvaga üllatada. Kahju on, et IE9 vääratab just nii levinud ümarnurkade näitamisel. Eriti jääb hinge kriipima 3px suurusega raadius, see on nuppude kujundamisel üks mu lemmikuid.

Arvestades kiirust, millega on Microsoft uusi versioone tarninud, võib oletada, et Internet Explorer 10 kuulutatakse välja alles kahe aasta pärast. Senikaua peavad veebiarendajad ja -kujundajad meeles pidama, et iga ümarnurk ei jää ilus. Tõsi, IE9 jaoks saab määrata natuke erineva väärtuse, kuid see on tüütu lisatöö. Loodan, et uusi versioone paugutava Chrome’i ja arendustempot tõstva Firefoxi kõrval ei jää Microsoftil muud üle, kui järgmine IE versioon kiiremini välja tuua. Puudub muidugi garantii, et ümarad nurgad näevad seal paremad välja…

Swedbanki jaepanganduse divisjoni direktor Ulla Ilissoni sõnul on Swedbank esimene pank Eestis, kes sellist lahendust pakub. “Kui täna tehakse ligi 99% pangatehingutest läbi e-kanalite ja nutitelefonid on saavutamas üha suuremat populaarsust, siis on pangateenuste mobiili kolimine igati loogiline samm panga e-kanalite arengus,” märkis Ilisson. “Järgmisena tuleme turule sama rakendusega iPhone-idele ja sel aastal on plaanis välja anda ka ärikliendi Androidi ja iPhone lahendus.”

Erakliendid saavad Androidi rakenduse kaudu teha kõiki olulisi pangatehinguid mobiiltelefonis. “Rakenduse näol on hetkel tegemist veel beetaversiooniga, millele lisanduvad erinevad teenused järkjärgult. Täna saab seal näiteks teha ülekandeid, vaadata saldot ja valuutakursse ning otsida pangakontoreid,” märkis Ilisson. “Töötame veel mitmete mugavuslahenduste kallal nagu näiteks GPSi abil lähima sularahaautomaadi või kontori leidmine ja mõned üllatused jätame varuks ka.”

Kliendina on mul ääretult hea meel, et just Swedbank on ainsa Eestis tegutseva pangana suutnud viimaste aastate tehnoloogiaarengutega kaasa minna. Ligikaudu 2 aasta eest avatud mobiilse veebipanga kõrval on nüüd väljas Androidi rakendus ja peagi saabub iOS versioon.

Swedbank nimetab praegust Androidi rakendust beetaversiooniks, millele lisanduvad järkjärgult uued teenused. Loodan, et täiendava funktsionaalsuse kõrval saab edaspidi suuremat rõhku hoopis kasutajaliides, arenemisruumi on palju. Swedbank kutsus pressiteates üles tagasisidet andma ja ettepanekuid esitama, teen seda siinsamas. Seadmeks, millega testisin ja millelt screenshot’id pärinevad, on HTC Hero (Android 2.1).

Branding ja värvid

Sarnaselt mobiiliveebile on rakenduse põhivärvideks must, erinevad kollased ja oranžid toonid ning valge. Erinevalt desktop-brauseritele suunatud veebist jätavad mobiilsed lahendused palju süngema mulje: Swedbanki põhileht on hele, mobiiliäpp ja -veeb aga tumedad. Millest nii erinev branding?

UI ei ole mobiili jaoks optimeeritud

Elemendid pole näpusõbralikud

Puutetundlike ekraanide nupud ja väljad peaksid olema suured, et neid saaks mugavalt vajutada ja väheneks tõenäosus ekslikult midagi muud tabada. Mobiilimakse leht on ainsana näpusõbralik, igalpool mujal on nupud-väljad kribud ja hoopis erineva välimusega. Ühtlustage ja arvestage, et kasutajaliides peab ka suure pöidla all ootuspäraselt toimima.

Vormielementide ebaotstarbekas kasutamine

Valuutakursside lehel võiks raadionupud asendada segmendivalikuga ja näidata välja ainult neid valuutasid, millel on kurss. Tühjad read pole kasulikud.

Lubatakse sisestada rohkemat kui oodatakse

Kui välja väärtus saab olla ainult number, peakski lubama ainult numbreid sisestada. Õiget tüüpi numbrivälja puhul avaneks virtuaalne numbriklahvistik (mitte tavaline full-qwerty), millelt sisestamine on väga mugav. Erinevat tüüpi sisestusvälju ja neile kohandatud klaviatuure on mitmeid – rakendage neid maksimaalselt.

Elemente ei kasutata järjepidevalt

Mobiilimaksete leht algab pealkirjaga “Mobiilimaksed”, see annab vihje mu asukoha kohta rakenduses. Mujal ma sellist pealkirja ei kohanud. Mobiilimakse leht erineb veelgi: puuduvad ülejäänud lehtedelt tuttav suur “Sisenen” nupp ja rakenduse hall tiitelriba.

Tiitel- või tegevusriba?

Sisulehtede päises on Swedbank kirjaga hall tiitelriba üleliigne, niigi on iga lehe alguses Swedbanki logo. Teisalt on lehesisene ja sisuga kaasakeritav logo harjumuspärane veebilehtedel, mitte rakendustes. Tiitelriba asemel võiks kaaluda tegevusriba kasutamist. Nii püsiks logo pidevalt nähtaval ja toimiks otselingina avalehele, ka saaks seal näidata sisenemise/väljumise nuppu. Kujundasin kaks näidet, ehk on need parema lahenduse väljatöötamisel abiks:

Sisselogitud versus väljalogitud

Väljalogitud kasutajale näidatakse esilehel 6 valikut:

1. Internetipank
2. Mobiilimakse
3. Saldo mobiilis
4. Valuutakursid
5. Kontaktid
6. Seaded

…sisselogitud kasutajale ainult järgmisi:

1. Siseriiklik makse
2. Konto väljavõte
3. Konto jääk

Selline kahe avalehega struktuur ajab segadusse. Eriti häirib, et sisseloginuna rakenduse menüüst “Peamenüü” valides logitakse mind ilma mingisuguse hoiatuseta pangast välja ja suunatakse algsele 6 valikuga avalehele.

Miks ei võiks läbivalt ühtainsat avalehte kasutada ja kõiki tegevusi seal hoida? Kui olen sisse loginud, näidake prominentsel kohal minu nime ja väljumise nupuga kasutajariba (vt kavandit eespool). Kui ma pole sisse loginud ja valin autentimist nõudva tegevuse, suunake mind sisselogimise lehele. Selliseid tegevusi võib visuaalselt eristada, näiteks luku ikooniga.

Kindlasti ärge logige mind ühelt lehelt teisele liikudes pangast välja. Välja logimine on õigustatud vaid juhul, kui ma võtan selle otsuse ise vastu (vajutades väljumise nuppu) või kui sessioon aegub (sel juhul peaks rakendus vastavat teadet näitama).

Nimekirjades on osa ridu topelt

Siseriikliku makse vorm

Siseriikliku makse vorm jätab lohaka mulje. Väljanimed murduvad tobedalt ja muudavad vormi vertikaalse rütmi kaootiliseks. Suureks probleemiks on joondused:

• Miks “Konto” rippmenüü pole sama pikk kui “Määratud maksed”?
• Miks “Määratud maksed” rippmenüü on laiem kui tekstiväljad?
• Miks “Edasi” nupp väljade parempoolse serva järgi ei joondu?

Jääb mulje, et eesmärk on olnud vormi võimalikult väiksel alal näidata. Tulemuseks on kokkusurutud ja kribu vorm, mille välju peab täpselt sihtima ja mida on ebamugav täita. Scrollimist ei tasu karta – kui väljad laiemaks ja kõrgemaks venitada ning täpselt paika joondada, võiks raha loovutamist isegi nautida. :)

Määratud maksete juures näidatakse “Uuenda lehte” linki – miks seda vaja on? Määratud makse valimine täidab alljärgnevad väljad korrektselt. Ei paista olevat mingit põhjust, miks lehte uuendama peaks. Kui selline põhjus siiski eksisteerib, peaks kasutaja sellest aru saama.

Tegin kavandi, millisena vormi ideaalis näen. Label’id tõstsin väljade kohale, “Uuenda lehte” lingi kaotasin, nupu “Edasi” nime muutsin informatiivsemaks: “Eelvaade”.

Kontaktid

Kontorite ja automaatide sirvimine on tülikas. Suured oranžid nupud tõmbavad tähelepanu endale ja kohustuslik asukoha kitsendamine jääb ilmselt paljudel märkamata või lihtsalt tegemata. Need kasutajad saavad veateate.

Ei näe põhjust, miks ei peaks lubama täismahus nimekirja lapata, olgu ta kui pikk tahes. Kirjed saab vahepealkirjade abil asukohtade järgi grupeerida (foursquare kasutab taolisi vahepealkirju palju), samuti märksõna järgi sealsamas loendi vaates filtreerida. Eriti mugav oleks, kui saaks telefoni asukoha järgi lähedalasuvaid kontoreid ja automaate leida. Pressiteate järgi on see ka plaanis.

Kui asukoht määratud ja kategooriasse sisenen, avaneb nimekiri ootamatult sama vaate alguses kõigi valikute kohal. Drill-down navigatsioon oleks ootuspärasem.

Igal pangakontoril ja automaadil võiks olla detailvaade, kus on lisaks aadressile interaktiivne kaart, mis teeb asukoha nö puust ette ja punaseks.

Konto väljavõte

Konto väljavõttel on iga tehing ise real, veerupõhiste andmetena näidatakse kuupäeva, summat ja selgitust. Viimane on aga sedavõrd pikk, et murdub 3-4 reale, mistõttu mahub ekraanile vähe tehinguid.

Teen ettepaneku asendada selgitus saaja/maksjaga, see on mulle tehinguist ülevaate saamiseks palju tähtsam ning ta võtab oluliselt vähem ruumi. Et nõudlikumad kasutajad ei kannataks, võiks tehingul vajutades avaneda ka detailne selgitus.

Swedbanki veebipanga väljavõttes meeldib mulle, et sissetulnud summad on rohelised, väljaminevad aga punased. Värvid visualiseerivad hästi summade liikumist, tunnen sellest detailist mobiilirakenduses puudust.

Lõpetuseks

Swedbanki mobiilirakendusel on veel pikk tee käia, enne kui teda saab iseloomustada mugava ja läbimõelduna. Üldistades on kõige nõrgem külg see, et ta näeb välja ja käitub nagu veebileht, mitte mobiilirakendus.

Sellest hoolimata on Swedbank konkurentidest ees: praegune on parem kui mitte midagi, ilma naljata. Hoian pöialt, et tagasisidet kuulatakse ja toode kasvab üha paremaks. Ehk saan juba suvel positiivsema ülevaate anda?